Ma ei kirjuta elavatest inimestest. Nad on niikuinii olemas, nii et sellel ei oleks mingit mõtet. Kirjutan inimestest, keda olemas ei ole. Mõtlen nad ise välja, et mul oleks natuke seltsi üksinduses. Et oleks keegi, kes mind aitaks. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi.

Autore: Karl Ristikivi