Mille poolest kultuurid üksteisest erinevad? Esmajoones tavade poolest. Ütle mulle, kuidas sa riietud, kuidas käitud, missugusi kombeid jälgid, missuguseid jumalaid kummardad, ja ma ütlen sulle, kes sa oled. Inimene mitte ainult ei loo kultuuri ega ela selles, inimene kannab kultuuri endas, inimene ongi kultuur.
Ryszard KapuścińskiRahu ajal matavad lapsed isasid, kuid sõja ajal isad lapsi.
Ryszard KapuścińskiPealegi tabab karistus täitmatu ahnuse eest inimest alati siis - ja just seles seisneb karistuse piinarikas, hävituslik jõud - , kui tal on tunne, et ihaldatud eesmärgini on jäänud vaid samm.
Ryszard KapuścińskiKui maailma valitses mõistus, kas siis ajalugu üldse olekski?
Ryszard KapuścińskiNeed on ainukesed hetked, kui ma olen tundnud tõeist üksindust: seistes ihuüksi silmitsi karistamatu vägivallaga. Maailm tühjeneb, vaikib, sureb välja ning kaob.
Ryszard Kapuścińskisee on kõige hirmsam kannatus inimlikes asjades, paljut mõista ja mitte mingit võimu omada
Ryszard KapuścińskiKas me kunagi mõtleme sellele, et maailma rikus on mäletamatutest aegadest olnud prjade loodud? Alates Mesopotaamia niisutussüsteemidest, Hiina müürist, Egiptuse püramiididest, Ateena akropolist kuni Kuuba suhkrurooistandusteni, Louisiana ja Arkansase puuvillaistandusteni, kuni Kolõma söekaevadnusteni ja saksa automagistraalideni välja. Aga sõjad? Sõdu on igivanast ajast peetud selleks, et orje saada
Ryszard KapuścińskiMa kartsin, et võin langeda provintsuluse lõksu. Tavaliselt seostub mõiste "provintslus" ruumiga. Provintslik on inimene, kelle mõtlemine on piiratud teatava marginaalse ruumiga, millele ta omistab liialdatud, universaalse tähtsuse. T. S. Eliot aga hoiatab teise, mitte ruumilise, vaid ajalise provintsluse eest. "Meie ajastul" kirjutab ta, "mil inimesed näivad rohkem kui kunagi pidavat teadmist taruseks ja informatsiooni teadmiseks, ning püüavad eluprobleeme lahendada insenerlikult, on takimas uus provintslus, mis võibolla vääriks küll uut nime. See ei ole ruumiline, vaid ajalooline provintslus: vaade, et ajalugu pole muud kui oma otstarbe ära teeninud ja siis kõrvale heidetud inimleiutiste kroonika, vaade, et maailm on ainult elavate päralt ja et surnutel ei ole siin vähimatki osa. Tolle provintsluse oht on, et me kõik, kõik maakera rahvad, võime olla ühtekokku provintslikud; ja ned, kes ei taha provintslikud olla, võivad hakaa ainult eremiitides."
Seega on olemas ruumilised provintslased ja ajalised provintslased. Ruumilistele provintslastele näib iga gloobus, iga maailmakaart, kui sügavale ad on provintslusse on eksinud, kui pimestatud sellest; samuti näitab iga ajalugu, sealhulgas iga lehekülg Herodotusest ajalistele provintslastele, et alati on eksisteerinud olevik, et ajalugu on vaid oleviku katkematu kulg ja kõige kaugemgi möödani oli toona elatud iimestele nende kõige südamelähedasem tänapäev.
Only with the greatest of simplifications, for the sake of convenience, can we say Africa. In reality, except as a geographical term, Africa doesn't exist.
Ryszard KapuścińskiWhen World War II erupted, colonialism was at its apogee. The courde of the war, however, its symbolic undertones, would sow the seeds of the system's defeat and demise. [...] The central subject, the essence, the core relations between Europeans and Africans during the colonial era, was the difference of race, of skin color. Everything-each eaxchange, connection, conflict-was translated into the language of black and white. [...] Into the African was inculcated the notion that the white man was untouchable, unconquerable, that whites constitute a homogenous, cohesive force. [...] Then, suddenly, Africans recruited into the British and French armies in Europe observed that the white men were fighting one another, shooting one another, destroying one another's cities. It was revelation, a surprise, a shock.
Ryszard KapuścińskiMots clés war africa world-war-ii europe colonialism
« ; premier précédent
Page 4 de 5.
suivant dernier » ;
Data privacy
Imprint
Contact
Diese Website verwendet Cookies, um Ihnen die bestmögliche Funktionalität bieten zu können.